Praegusel ärkamisajastul puutuvad inimesed kokku erinevate infovoogudega - palju infot blokeeritakse, osa võetakse omaks. Tahaksingi rääkida sellest "omaks võtmisest" ning arusaamise võimest.
Kuna info levib igasugu kanalitest praegu üsna intensiivselt, nii tahtlikult kui ka teadvustamatult, siis kuulen inimesi ütlemas "ma tean" ja "ma saan aru". Need on kõige tüüpilisemad mõistuse käsklused, ignoreerimaks tõde. Midagi päris teada ning päriselt mõista on väga raske ning nõuab süvitsi tegelemist. Kõike ei saa teada - tegelikult me teame üsna vähe. Igasugune "ma tean juba" on ignoreerimine. Hirm ja kaitse - need on ego ülesanded ning mitte meie olemus.Me tegelikult vaid arvame, et ego kaitsemehhanismid meid tegelikult kaitsevad. Tegelikult need segavad meid olemast nii nagu me päriselt oleme. Mõte võib olla päris ning võib olla ka võlts. Kindlasti üks mõõdupuu on mõttele vastav tegutsemine. Kui sa räägid ja ei tee nii, nagu sa räägid, siis sa oled võlts.
On inimesi, kes ütlevad, et nad on ärkamas. Uued teadmised on igati teretulnud ning toredatest asjadest rääkimine kiirgab kindlasti positiivset vibratsiooni, kuid see kõik erineb tõelisusest. Kindlasti on igaühel omad etapid, läbimaks praeguse aja protsesse, kuid ilma sünkroonse toimimiseta on see enesepetmine. Ei saa panna otseselt pahaks - kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega - mõne inimese enesepetmine ongi ehk vajalik sellele inimesele, et tõeliselt mõista väärtuste olemust. Samas - kui maailm magab, kas siis on keelatud maailma äratada? Aga kuidas äratada kedagi, kes arvab, et ta on ärkvel?
Mida ma tahan selle kõigega öelda? Ärkamisaja mõistet saab ära kasutada. Inimesed omistavad endale infot, mida nad ei adu ja langevad seega veelgi sügavamasse unne. Info mõistmine ei tulene vaid lugemisest, kuulamisest, vaatamisest - info tuleb tunnetades kogu seda universumit osana iseendast. Teisisõnu on tegu ISEolemise ning mina-pildiga. Võibolla meile meeldib mõelda, et "jei, ma elan ärkamisajal ja olen spirituaalne hing, kes on ärkamas", aga kas see ka reaalses elus (reaalsuse mõiste on multidimensionaalses mõttes) on harmoonias iseendaga?
Inimesed kaovad ära vahepeal. Vahel on tunne, nagu räägiks kellegi teisega. Ehk on tegu reptiilolemusega või on ego see, kes kõige enam sõna saab võtta. Tegelikult just nii see ongi. Mõistuse mängud. Üks asi on see, kui palju meie mõistusega manipuleeritakse ning pannakse meile mõtteid pähe, hoopis teine asi on see, kuidas me ise(meie ego, mina-pilt) endale(päris-minale) paneme pähe mõtteid. Kõik on meis endas olemas - meie suurim vaenlane ning meie suurim õnnistus. Kõiksugu probleemid, mured, kannatused, nauding, õnn, elurõõm - see kõik on meist sõltuv. Ja kui ma kuuleks vastukajaks ükskõik millist halavat nooti, kui masendav kõik on - siis jällegi on tegu ühe tüüpilisema mõistuse trikiga.
Täpselt sellisel viisil on meisterlik mõistus hakkand ära kasutama ärkamisaega. Ta justkui näiliselt võtaks vastu informatsiooni, aga toimiks edasi endisel manipuleerival viisil. See on juba kõrgem pilotaaž.
Kuna info levib igasugu kanalitest praegu üsna intensiivselt, nii tahtlikult kui ka teadvustamatult, siis kuulen inimesi ütlemas "ma tean" ja "ma saan aru". Need on kõige tüüpilisemad mõistuse käsklused, ignoreerimaks tõde. Midagi päris teada ning päriselt mõista on väga raske ning nõuab süvitsi tegelemist. Kõike ei saa teada - tegelikult me teame üsna vähe. Igasugune "ma tean juba" on ignoreerimine. Hirm ja kaitse - need on ego ülesanded ning mitte meie olemus.Me tegelikult vaid arvame, et ego kaitsemehhanismid meid tegelikult kaitsevad. Tegelikult need segavad meid olemast nii nagu me päriselt oleme. Mõte võib olla päris ning võib olla ka võlts. Kindlasti üks mõõdupuu on mõttele vastav tegutsemine. Kui sa räägid ja ei tee nii, nagu sa räägid, siis sa oled võlts.
On inimesi, kes ütlevad, et nad on ärkamas. Uued teadmised on igati teretulnud ning toredatest asjadest rääkimine kiirgab kindlasti positiivset vibratsiooni, kuid see kõik erineb tõelisusest. Kindlasti on igaühel omad etapid, läbimaks praeguse aja protsesse, kuid ilma sünkroonse toimimiseta on see enesepetmine. Ei saa panna otseselt pahaks - kõik, mis juhtub, juhtub põhjusega - mõne inimese enesepetmine ongi ehk vajalik sellele inimesele, et tõeliselt mõista väärtuste olemust. Samas - kui maailm magab, kas siis on keelatud maailma äratada? Aga kuidas äratada kedagi, kes arvab, et ta on ärkvel?
Mida ma tahan selle kõigega öelda? Ärkamisaja mõistet saab ära kasutada. Inimesed omistavad endale infot, mida nad ei adu ja langevad seega veelgi sügavamasse unne. Info mõistmine ei tulene vaid lugemisest, kuulamisest, vaatamisest - info tuleb tunnetades kogu seda universumit osana iseendast. Teisisõnu on tegu ISEolemise ning mina-pildiga. Võibolla meile meeldib mõelda, et "jei, ma elan ärkamisajal ja olen spirituaalne hing, kes on ärkamas", aga kas see ka reaalses elus (reaalsuse mõiste on multidimensionaalses mõttes) on harmoonias iseendaga?
Inimesed kaovad ära vahepeal. Vahel on tunne, nagu räägiks kellegi teisega. Ehk on tegu reptiilolemusega või on ego see, kes kõige enam sõna saab võtta. Tegelikult just nii see ongi. Mõistuse mängud. Üks asi on see, kui palju meie mõistusega manipuleeritakse ning pannakse meile mõtteid pähe, hoopis teine asi on see, kuidas me ise(meie ego, mina-pilt) endale(päris-minale) paneme pähe mõtteid. Kõik on meis endas olemas - meie suurim vaenlane ning meie suurim õnnistus. Kõiksugu probleemid, mured, kannatused, nauding, õnn, elurõõm - see kõik on meist sõltuv. Ja kui ma kuuleks vastukajaks ükskõik millist halavat nooti, kui masendav kõik on - siis jällegi on tegu ühe tüüpilisema mõistuse trikiga.
Täpselt sellisel viisil on meisterlik mõistus hakkand ära kasutama ärkamisaega. Ta justkui näiliselt võtaks vastu informatsiooni, aga toimiks edasi endisel manipuleerival viisil. See on juba kõrgem pilotaaž.
Mulle meeldib, et see on nii hästi sõnadesse pandud.
ReplyDeleteTahan lisada et ka üleolev või võõrustav suhtumine neisse, kes veel teadmatuses ja egos kinni on, on ego.
Igasugune hinnang ja määratlus, mis kellegi jaoks on, või kuidas on, võib käsitleda egona.
Tegelikult tõuseb kogu energia tohutu kiirusega praegusel ajal ja absoluutselt kõik kasvavad/arenevad.
Kas sellest teadlik olla või mitte - tegelikult pole vahet. Teadlikult on see lõbusõit lihtsalt veidi erutavam ehk? :)
Ühisteadvus on see, mis on oluline.
Tead, peale selle kirjutamist, ma tundsin ka ennast halvasti. Mulle ei meeldi rääkida asjadest, mis on halvasti, vaid asjadest, mis on hästi. See on samamoodi vibratsioon nagu kõik muugi. Aga ma mõtlesin sellele ja tead, see ei ole üleolek - mul on siiralt kahju inimestest. Ma ei ole kunagi suhtunud halvasti inimestesse, kes teavad minust vähem. Pigem, nagu kogu minu blogi kajastabki, ma püüan anda infot edasi, et ka teised teaksid. Mul on vajadus jagada oma tähelepanekuid, sest ma ei suuda seda kõike endale hoida.
DeleteKas olla teadlik või mitte - on ikka vahe sees! Ning samamoodi koosneb ühisteadvus paljudest individuaalsetest teadvustest. Üheskoos oleme me tugevad, aga kõik algab ühestainsast indiviidist.
Ning mis puudutab ego ning sellega hakkama saamist - ma ise võitlen sellega igapäevaselt. Me kõik oleme õppurid veel :)
DeleteKas egoga peab ikka võitlema? Äkki on ta sama vajalik nagu kõik muugi siin maailmas?
ReplyDeleteUsun, et elu algperioodil on ego kasvatamine vajalik. Ent seejärel tuleks õppida vastupidi. Võitlema ei pea mitte millegagi, võib ka sõbraks saada, võib kokkuleppeid teha. Küll aga metafoorina on see kui sisemine võitlus.
ReplyDeletehuvitav lugeda (4a kasvamist)
ReplyDeleteaastad teevad oma töö..
Delete