--eessõna--
Antud lugu sisaldab allegoorilisi ja numeroloogilisi nüansse ning peegeldab.. kui ma välja räägin, siis ei ole vist põnev? Mina kirjutades olen pigem realist, aga katsun kuskil sisimas leida oma loovuse. Lood on lood nagu ikka, pigem on need nagu müsteeriumid, mida püüan lahti mõtestada, esitades lõpus ka retoorilisi küsimusi.
Tegelasteks on kass(id), rebane ja koer.
---------
Lugu number 59 "Kass, kes kõndis omapäi"
---------
Juba ammustest aegadest kõndis kass mööda metsi, linnatänavaid, läbi kõikide hoovide, jättes maha tükikese endast igalepoole, kuhu sattus. Ta rändas mööda erinevaid teid, sihitult otsides valgust, mis annaks temale natukenegi aimu, millist rada pidi ta käima peaks. Kaugenedes kaaskaslastest, uhkelt kõndis ta läbi mitmekülgsete dimensioonide, kogudes teadmisi, et tulla toime igas situatsioonis oma üheksa elu jooksul. Kass tahtis olla kõikvõimas ja alati olemas olla kõigi jaoks. Ta kohtus oma ringkäikudel kokku erinevate loomhakatistega, kes kõik näitasid kassile oma võimekust. Kass õppis ja liikus edasi mööda oma sihitut rada.
Kord kohtus kass rebasega. Rebane oli üsna nutikas loom, oma kavalusega sai ta hakkama kõigega, mis ette võttis. Kassi ta kavaldada ei osanud. Rebs oli pealtnäha üsna tagasihoidlik kuju, ta ei näidanud välja oma sisukat olemust. Ta oli samuti rändur, kes seikles mööda erinevaid teid, leidmaks rahuldust kogemusest, mida erinevad loomhakatised ning olukorrad temale pakkuda suutsid. Ja siis ta liikus edasi, saamaks uusi kogemusi. Ainuke erinevus kassi ja rebsi vahel oli see, et kass otsis, et jääda, rebs otsis, et edasi liikuda.
Üsna pikka aega säilitasid kass ja rebs oma kommunikatsiooni, vahetasid muljeid oma rännakutest ja tunnustasid teineteist. Nad saavutasid erilise sideme, suutes teineteist mõista telepaatilisel teel. Olenemata erinevatest eesmärkidest nad respekteerisid teineteist. Kass tahtis tihti rebase rännakutele kaasa minna. Kaksi on rännata palju huvitavam, leidis kass. Ta arvas, et sellise omapärase "connection`iga" oleks mõistlik jääda rebasega alatiseks truuks rajakaaslaseks. Rebs ei saanud vastu oma loomusele ja läks oma kogemusi leidma üksinda. Aegajalt nende teerajad ristusid, nad vahetasid kogemusi-muljeid ja liikusid edasi vastupidistes suunades.
Kass kõndis endiselt omapäi, mööda oma elurada.
---------
Lugu number 89 "Kass, kes kõndis omapäi"
-----------
Juba ammustest aegadest kõndis kass mööda metsi, linnatänavaid, läbi kõikide hoovide, jättes maha tükikese endast igalepoole, kuhu sattus. Ta rändas mööda erinevaid teid, sihitult otsides valgust, mis annaks temale natukenegi aimu, millist rada pidi ta käima peaks. Kaugenedes kaaskaslastest, uhkelt kõndis ta läbi mitmekülgsete dimensioonide, kogudes teadmisi, et tulla toime igas situatsioonis oma üheksa elu jooksul. Kass tahtis olla kõikvõimas ja alati olemas olla kõigi jaoks. Ta kohtus oma ringkäikudel kokku erinevate loomhakatistega, kes kõik näitasid kassile oma võimekust. Kass õppis ja liikus edasi mööda oma sihitut rada.
Kord kohtus kass koeraga. Koer oli väga truu ja kohusetundlik. Ta tegi kõvasti tööd ja oli väga nutikas loom. Koer oli stabiilne ja vaoshoitud. Kass ja koer olid nagu vastandid ent siiski klammerdusid teineteise külge, õppimaks teineteiselt uusi väärtusi. Kassile ei meeldinud koera jäik iseloom, koerale kassi hüplev iseloom. Nad püüdsid teineteist parandada, täiendamise asemel. Siiski, nad tundsid seost, sidet, sädet. Kass mõistis, kui keerukas loom see koer on, ent austas kriitikat, mis kassile suunatud oli. Kass tihti arvas, et koer ongi see valgus, kes näitab temale teed. Stupid cat! Soovides koera oma rajakaaslaseks, leidis koer, et kass vajab veel arenguruumi, et olla koerale võrdväärne kaaslane. Kui guru, seletas ta kurdile kassile oma elufilosoofiat, mida kass ei suutnud aktsepteerida, sest kass nägi koeras head rajakaaslast. Koer liputas saba ja jooksis oma privaatsesse pessa, jättes maha meeleheitliku kassi elurännaku üle mõtlema.
Kass kõndis endiselt omapäi, mööda oma elurada.
---------
Lugu number 49 "Kass, kes kõndis omapäi"
-----------
Juba ammustest aegadest kõndis kass mööda metsi, linnatänavaid, läbi kõikide hoovide, jättes maha tükikese endast igalepoole, kuhu sattus. Ta rändas mööda erinevaid teid, sihitult otsides valgust, mis annaks temale natukenegi aimu, millist rada pidi ta käima peaks. Kaugenedes kaaskaslastest, uhkelt kõndis ta läbi mitmekülgsete dimensioonide, kogudes teadmisi, et tulla toime igas situatsioonis oma üheksa elu jooksul. Kass tahtis olla kõikvõimas ja alati olemas olla kõigi jaoks. Ta kohtus oma ringkäikudel kokku erinevate loomhakatistega, kes kõik näitasid kassile oma võimekust. Kass õppis ja liikus edasi mööda oma sihitut rada.
Kord kohtus kass teise kassiga. Teine kass oli melanhoolne ent siiski üsna omapärase mõtlemisega. Kassid tunnetasid teineteise energeetikat ja samasust, nad justkui nurrusid ühest suust. Uus sõber oli väga tore kassi vastu, ta oskas hoolitseda tema eest nii, nagu kass tahtis. Kassile tundus vahel, et teine kass on temale liiga sarnane.. vahel aga, et liiga vastandlik. Nad mõlemad liikusid oma radadel hüplevalt, aga kiisu tahtis stabiilsust endale kõrvale.Nad mõlemad vajasid stabiilsust. Kui nad kukuksid, kukuksid koos. Kui oleksid pilvedes, oleksid mõlemad. Kaks tõde otsivat kiisut hüplemas mööda eluteed teeb neist boheemkiisud. See sobis kassile. Ta oli nõus eralduma loodusesse, saama loodusega üheks ja saama teise kassiga üheks. Olenemata kõikidest takistustest, mis metsarajal ette võinuksid tulla, kass usaldas enda südant. Ent siiski, teine meowster leidis, et tal ei ole kassi jaoks ruumi. Meowster soovis süvendada oma metsarada, et see oleks kindel ja turvaline. Ja soovis, et ka kiisu teeks endale oma metsaraja. Mõlemad kiisud kogesid koos palju kannatusi ja tegid läbi palju õppetunde ning imekombel see kõik lähendas neid veelgi enam. Nad otsustasid mitte ujuda enam vastuvoolu, vaid minna vooluga kaasa - üheskoos. Kassid kõndisid ikka veel omapäi, aga sabatpidi seotuna üksteisega.
*mõtisklust
Mis oli kassi eesmärk?
Mida tegi kass valesti?
Kas rebane ja koer käitusid õigesti?
Kumb loom oleks olnud kassile parim rajakaaslane?
Kas kass üldse tegelikult soovis endale rajakaaslast?
Mida võiks nendes lugudes muuta, et kõik oleks täiuslik?
Kas kass oli õnnelik?
Lõppu üks sobiv lauluke.
Antud lugu sisaldab allegoorilisi ja numeroloogilisi nüansse ning peegeldab.. kui ma välja räägin, siis ei ole vist põnev? Mina kirjutades olen pigem realist, aga katsun kuskil sisimas leida oma loovuse. Lood on lood nagu ikka, pigem on need nagu müsteeriumid, mida püüan lahti mõtestada, esitades lõpus ka retoorilisi küsimusi.
Tegelasteks on kass(id), rebane ja koer.
---------
Lugu number 59 "Kass, kes kõndis omapäi"
---------
Juba ammustest aegadest kõndis kass mööda metsi, linnatänavaid, läbi kõikide hoovide, jättes maha tükikese endast igalepoole, kuhu sattus. Ta rändas mööda erinevaid teid, sihitult otsides valgust, mis annaks temale natukenegi aimu, millist rada pidi ta käima peaks. Kaugenedes kaaskaslastest, uhkelt kõndis ta läbi mitmekülgsete dimensioonide, kogudes teadmisi, et tulla toime igas situatsioonis oma üheksa elu jooksul. Kass tahtis olla kõikvõimas ja alati olemas olla kõigi jaoks. Ta kohtus oma ringkäikudel kokku erinevate loomhakatistega, kes kõik näitasid kassile oma võimekust. Kass õppis ja liikus edasi mööda oma sihitut rada.
Kord kohtus kass rebasega. Rebane oli üsna nutikas loom, oma kavalusega sai ta hakkama kõigega, mis ette võttis. Kassi ta kavaldada ei osanud. Rebs oli pealtnäha üsna tagasihoidlik kuju, ta ei näidanud välja oma sisukat olemust. Ta oli samuti rändur, kes seikles mööda erinevaid teid, leidmaks rahuldust kogemusest, mida erinevad loomhakatised ning olukorrad temale pakkuda suutsid. Ja siis ta liikus edasi, saamaks uusi kogemusi. Ainuke erinevus kassi ja rebsi vahel oli see, et kass otsis, et jääda, rebs otsis, et edasi liikuda.
Üsna pikka aega säilitasid kass ja rebs oma kommunikatsiooni, vahetasid muljeid oma rännakutest ja tunnustasid teineteist. Nad saavutasid erilise sideme, suutes teineteist mõista telepaatilisel teel. Olenemata erinevatest eesmärkidest nad respekteerisid teineteist. Kass tahtis tihti rebase rännakutele kaasa minna. Kaksi on rännata palju huvitavam, leidis kass. Ta arvas, et sellise omapärase "connection`iga" oleks mõistlik jääda rebasega alatiseks truuks rajakaaslaseks. Rebs ei saanud vastu oma loomusele ja läks oma kogemusi leidma üksinda. Aegajalt nende teerajad ristusid, nad vahetasid kogemusi-muljeid ja liikusid edasi vastupidistes suunades.
Kass kõndis endiselt omapäi, mööda oma elurada.
---------
Lugu number 89 "Kass, kes kõndis omapäi"
-----------
Juba ammustest aegadest kõndis kass mööda metsi, linnatänavaid, läbi kõikide hoovide, jättes maha tükikese endast igalepoole, kuhu sattus. Ta rändas mööda erinevaid teid, sihitult otsides valgust, mis annaks temale natukenegi aimu, millist rada pidi ta käima peaks. Kaugenedes kaaskaslastest, uhkelt kõndis ta läbi mitmekülgsete dimensioonide, kogudes teadmisi, et tulla toime igas situatsioonis oma üheksa elu jooksul. Kass tahtis olla kõikvõimas ja alati olemas olla kõigi jaoks. Ta kohtus oma ringkäikudel kokku erinevate loomhakatistega, kes kõik näitasid kassile oma võimekust. Kass õppis ja liikus edasi mööda oma sihitut rada.
Kord kohtus kass koeraga. Koer oli väga truu ja kohusetundlik. Ta tegi kõvasti tööd ja oli väga nutikas loom. Koer oli stabiilne ja vaoshoitud. Kass ja koer olid nagu vastandid ent siiski klammerdusid teineteise külge, õppimaks teineteiselt uusi väärtusi. Kassile ei meeldinud koera jäik iseloom, koerale kassi hüplev iseloom. Nad püüdsid teineteist parandada, täiendamise asemel. Siiski, nad tundsid seost, sidet, sädet. Kass mõistis, kui keerukas loom see koer on, ent austas kriitikat, mis kassile suunatud oli. Kass tihti arvas, et koer ongi see valgus, kes näitab temale teed. Stupid cat! Soovides koera oma rajakaaslaseks, leidis koer, et kass vajab veel arenguruumi, et olla koerale võrdväärne kaaslane. Kui guru, seletas ta kurdile kassile oma elufilosoofiat, mida kass ei suutnud aktsepteerida, sest kass nägi koeras head rajakaaslast. Koer liputas saba ja jooksis oma privaatsesse pessa, jättes maha meeleheitliku kassi elurännaku üle mõtlema.
Kass kõndis endiselt omapäi, mööda oma elurada.
---------
Lugu number 49 "Kass, kes kõndis omapäi"
-----------
Juba ammustest aegadest kõndis kass mööda metsi, linnatänavaid, läbi kõikide hoovide, jättes maha tükikese endast igalepoole, kuhu sattus. Ta rändas mööda erinevaid teid, sihitult otsides valgust, mis annaks temale natukenegi aimu, millist rada pidi ta käima peaks. Kaugenedes kaaskaslastest, uhkelt kõndis ta läbi mitmekülgsete dimensioonide, kogudes teadmisi, et tulla toime igas situatsioonis oma üheksa elu jooksul. Kass tahtis olla kõikvõimas ja alati olemas olla kõigi jaoks. Ta kohtus oma ringkäikudel kokku erinevate loomhakatistega, kes kõik näitasid kassile oma võimekust. Kass õppis ja liikus edasi mööda oma sihitut rada.
Kord kohtus kass teise kassiga. Teine kass oli melanhoolne ent siiski üsna omapärase mõtlemisega. Kassid tunnetasid teineteise energeetikat ja samasust, nad justkui nurrusid ühest suust. Uus sõber oli väga tore kassi vastu, ta oskas hoolitseda tema eest nii, nagu kass tahtis. Kassile tundus vahel, et teine kass on temale liiga sarnane.. vahel aga, et liiga vastandlik. Nad mõlemad liikusid oma radadel hüplevalt, aga kiisu tahtis stabiilsust endale kõrvale.Nad mõlemad vajasid stabiilsust. Kui nad kukuksid, kukuksid koos. Kui oleksid pilvedes, oleksid mõlemad. Kaks tõde otsivat kiisut hüplemas mööda eluteed teeb neist boheemkiisud. See sobis kassile. Ta oli nõus eralduma loodusesse, saama loodusega üheks ja saama teise kassiga üheks. Olenemata kõikidest takistustest, mis metsarajal ette võinuksid tulla, kass usaldas enda südant. Ent siiski, teine meowster leidis, et tal ei ole kassi jaoks ruumi. Meowster soovis süvendada oma metsarada, et see oleks kindel ja turvaline. Ja soovis, et ka kiisu teeks endale oma metsaraja. Mõlemad kiisud kogesid koos palju kannatusi ja tegid läbi palju õppetunde ning imekombel see kõik lähendas neid veelgi enam. Nad otsustasid mitte ujuda enam vastuvoolu, vaid minna vooluga kaasa - üheskoos. Kassid kõndisid ikka veel omapäi, aga sabatpidi seotuna üksteisega.
*mõtisklust
Mis oli kassi eesmärk?
Mida tegi kass valesti?
Kas rebane ja koer käitusid õigesti?
Kumb loom oleks olnud kassile parim rajakaaslane?
Kas kass üldse tegelikult soovis endale rajakaaslast?
Mida võiks nendes lugudes muuta, et kõik oleks täiuslik?
Kas kass oli õnnelik?
Lõppu üks sobiv lauluke.
