Kanep ning valuvaigistid on laisa inimese abivahend

Praegusel ajastul räägib pea iga kolmas artikkel kanepi kasulikkusest. Erinevad uuringud on näidanud selle positiivset toimet võitluses vähi, migreeni, glaukoomi, psoriaasi, aktiivsus- ja tähelepanuhäire  - ning paljude muude haiguste vastu. Samuti üha rohkem propageeritakse meditsiinilise kanepi legaliseerimist.

Spirituaalsel tasandil soovitakse kanepit tarvitatuna jõuda meelerahu- ning selguseni, see annab teatud võimet näha asjades seoseid, annab ülima õnne- ning armastusetunde ning see mõjutab üsna suurel määral meie aju alfalaineid, mis tagavad meile rahuliku seisundi, kus saame fokusseerida end probleemide lahendamisele ilma ärevust tundmata, me oleme rõõmsamad, õnnelikumad, loovamad, stabiilsemad ja intuitiivsemad.

Pole sugugi paha kirjeldus. Aga kas nüüd peaks terve inimkond hakkama kanepit suitsetama?

Valuvaigistite ülesanne on blokeerida valuaistinguid, mitte ravida põhjust. Näiteks me teame, mis põhjusel meil miski valutab, aga me oleme laisad, ei tee iseendaga tööd (nii vaimsel kui füüsilisel tasandil) ning seetõttu tarbimegi valuvaigisteid, me vaigistame oma kehahääle, mis püüab meile märku anda, mis meie hinges on valesti.

Kanep on samuti vaid väline mõjutusvahend stabiilse seisundi saavutamiseks. Arvestamata kanepi muid positiivseid ning tervislikke mõjusid, me läheme ikkagi lühemat ning mugavamat teed pidi, et jõuda vajaliku seisundini.

Mõlemad - valud ning rahulikkus - tulenevad meie endi seest. Me mõtleme end haigeks ning me mõtleme end närviliseks. Kui vastuväiteks öeldaks, et "ma pole närviline, aga kanep teeb olemise lihtsalt heaks", siis tegelikult on see kõik vaid laiskus.


Milleks on üldse inimesel vaja väliseid teadvuse mõjutusvahendeid, kui inimene saab tegelikult selle seisundi endale ise luua?
Meditatsioon on tegelikult vastus kõigele. Meditatsiooniga me suudame jõuda just sama seisundini ning rohkemgi veel, kui kanepit tarvitades. Mediteerides me leiame sisemise rahu, meie aju alfalainete aktiivsus suureneb ning toimuvad täpselt samad tundmused.

Mida saab siit järeldada? 
Iseendani ning vajalike vastuste juurde jõudmiseks ei vaja me mitte midagi, meil on vaja vaid ise kohal olla.
Kanepit tarvitades me jõuame kohe selle seisundini, täpselt nagu valuvaigistid leevendavad koheselt valuaistingud.
Kõht valutab - võta valuvaigistit.
Halb tuju - suitseta kanepit.

Kanep on olemas vaid selleks, et näidata kui paljuks oleme me tegelikult ise võimelised, me võime selle abil vaid piiluda teisele teadvusetasandile, aga jätkama peaks ilma abivahenditeta. 

Anna ♥

Stevia - looduslik ja kasulik suhkruasendaja

Inimesed kasutavad igapäevaselt üsna märkimisväärses koguses tavalist valget suhkurt. Üsna tihti spekuleeritakse teemadel, et liigne suhkur on kahjulik - ent siiski tarbitakse edasi! Sooviksin juhtida tähelepanu sellele, et suhkur on inimest tappev aeglane mürk.

Siinjuures tooksin välja mõned põhjused (pärit leheküljelt www.aigarsade.com ).


Rafineeritud suhkur on surmav, sest seedimisel:
• saab suhkrust vaid seda, mida toitumisspetsialistid nimetavad "tühjadeks" või
"paljasteks" kaloriteks
• selles puuduvad looduslikud mineraalid, mis on olemas suhkrupeedis või
suhkruroos
• suhkur imeb rakkudest välja tähtsad vitamiinid ja mineraalid, mida on vaja
tema enda seedimiseks, detoksifikatsiooniks ja eemaldamiseks
• igapäevane suhkruannus põhjustab kehas pidevat üle-happesust, mistõttu läheb
pidevalt vaja üha rohkem mineraale keha sügavustest, et olukorda leevendada
• lõpuks, et kaitsta verd, hakkab organism tarvitama kaltsiumit luudest ja
hammastest, mis hakkavad lagunema ja hõrenema ning toimub üldine
nõrgenemine.

Iga inimene, kes vähegi hoolib iseenda tervisest leiab väga palju erinevaid allikaid, kus on väga selgelt kirjas, miks suhkur meile kahjulik on. Tegelikult on ülaltoodud põhjused ühed väga paljudest põhjustest, mida suhkur tegelikult meile teha võib.

Mida siis teha?
Väga hea alternatiiv on kasutada tavasuhkru asemel suhkrulehte ehk steviat. See taim on vähese kalorsusega, magustab suurepäraselt ning ta sisaldab inimesele kasulikke ühendeid. See taim on pärit Lõuna-Ameerikast ning teda on aegade jooksul kasutatud paljude erinevate tervisehädade normaliseerimiseks.

Mõned kasulikud omadused:

• on täheldatud positiivseid tulemusi diabeedi ravis
• alandab vererõhku
• sobib kaalu alandamiseks
• hoiab ära kaariese tekke
• hoiab ära kõõma tekke ning aitab juuste väljalangemise vastu
• tugevdab immuunsüsteemi
• leevendab alkoholi- ning tubaka võõrutusnähte
• antibakteriaalne
• leevendab iiveldust ning seedimisprobleeme
• abiks osteoporoosi ravimisel
• aitab erinevate nahaprobleemide puhul - kortsude siluja, põletikulise ning vistrikulise naha raviks, ekseemi puhul, kriimustuste ning marrastuste puhul ja lõhenenud huulte raviks,  kuna on antibakteriaalne ning sisaldab palju antioksüdante

Tegelikult neid kasulikke omadusi on veelgi. Siinjuures ka küsimus - miks me ikka veel siis tarbime suhkurt?

Poodides on müügil ka mõned välismaised stevia ekstraktiga pulbrid ning tabletid, kes ise ei viitsi kasvatada. 

Steviat on väga lihtne kasvatada ning kindlasti saaks sellega igaüks hakkama. Tal ei ole mingeid vastunäidustusi ning kasutada võib teda kõikjal!

Eestis kasvatatud stevia istikuid on võimalik osta -  telefon: 56656780

Inimesed, mõelge, mida tarbite!

Only way to grow is - UP!

Allikas: http://sphotos-a.xx.fbcdn.net

Tänasel päeval on üha raskem leida looduslikku ja loomulikku maad, mida saaks ära kasutada taimede kasvatamiseks. Inimesed, kellel ei ole tahtmist - nende aiad on tühjad ning nad tarbivad imporditud poekaupa. On aga inimesi, kes kasutavad oma aiamaad iseenda äratoitmiseks. Paljudel üldsegi puudub võimalus ise kasvatada midagi.
Väga paljud aednikud kasutavad peenarde rajamiseks tavapärast horisontaalset süsteemi. Tehakse maa peale üks või rohkem pikka peenart ja võimalik, et rohkem neid ei mahugi. Tegelikult on võimalik ehitada/meisterdada palju erinevaid süsteeme, mis ulatuksid kõrgusesse ning hoiaksid kokku palju ruumi. Vertikaalne kasvatussüsteem on tänapäeval üha enam hoogu juurde saamas, eelkõige säästva ning produktiivsema saagikuse nimel. Me ju ometigi elame ruumilises maailmas - võimalused on täiesti olemas, tuleb vaid piisavalt tahta ja leida enda jaoks sobiv lahendus!



Kuidas saaks efektiivsemalt kasutada väiksemat maa-ala?

• Amplitesse istutamine - sobib suurepäraselt erinevate maitsetaimede kasvatamiseks! Neid saab riputada aedadesse misiganes pindade külge, rõdudele, akendele! Materjalidena saab kasutada igasuguseid plastpudeleid, poes müüdavaid ampleid, ämbreid, purke jne.

• Taimede vertikaalne suunamine aiakaartele - sobilik igasugu kõrvitsalistele, kurkidele jne. 

• Taimekasvatustaskud ja muud huvitavad lähenemised, alustades seinale horisontaalselt riputatud veerennidest, aiapiirde külge kinnitatud kummikutest ning lõpetades püstiste euroaluste kasutamisega. 

• Taimepüramiidid - huvitava lähenemisega mitmetasandilised püramiidid, mille eeliseks on see, et keskmesse läheb suur kogus mulda, seega juurtele ei ole esitatud mingeid kasvupiiranguid - kõik mahub ilusti ära. Püramiididel on edukalt ning saagirikkalt kasvatatud maasikaid, erinevaid maitsetaimi ning loomulikult ka lilli. Eestis tegeleb kvaliteetsete taimepüramiidide tootmisega, uuenduslike lahendustega firma OÜ Ümaron, mis on esindamas oma tooteid ka Türi lillelaadal. 

Inimesed, pange oma kujutlusvõime tööle ning kasvatage ise endale täisväärtuslikku toitu!

Lapsekeskne kasvatus või programmeerimine

Tänapäevases eelkoolipedagoogikas on ohtrasti pandud rõhku väljendile "lapsest lähtuv kasvatus".
Mida selle all mõeldakse?
 "Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja
õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus,
elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist,
arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele
vastavad võimalused." (Hujala, 2004)


Hytonen (1992) on leidnud, et lapskeskse kasvatuse baasiks on isiksuse austamine ja indiviidevaheline
võrdõiguslikkuse ideaal: igat last võetakse sellisena nagu ta on.



Eesti koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas on õppimiskäsitusena nimetatud, et õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes.


Mis on see tegelikkus, mis tegelikult toimub eelkoolides?

Mitmeid aastaid, olles ise lapsevanem, olen vaadanud suhtumist minu lapse arengusse. Kõik tundub tore ja ilus, kuid siiski - minu laps olevat arengust maas ning ei tee õigel ajal vajalikke asju.
Mida tähendab õigel ajal? Siiski - AJALE osutatakse tähelepanu. Eelkoolides on ette nähtud, et teatud perioodideks oleksid lapsel kujunenud vajalikud oskused. Kuidas saab selle põhimõtte kohaselt võtta last sellisena, nagu ta on? Ei tee vajalikke asju? Mis on need tegevused, mida laps peaks tegema nende arvates? Mulle on öeldud, et minu laps on lõdva randmega. Vaadates tema joonistusi, on küll natukene kurb, et ei saa päris hästi aru, mida täpselt ta on üritanud kujutada ning teistel lastel on kõik pildid ühtemoodi ning on selgelt aru saada, mida on kujutatud. Aga kas see on asi, kus tuleb probleemi otsida? Kas mu laps on arengust maas selle tõttu? Minule on väidetud, et minu laps ei hoia pliiatsit õigesti käes. Aga äkki minu laps ei tahagi pliiatsit käes hoida? Äkki minu lapsele meeldiks rohkem voolida? Mõistan, et lastele tuleb pakkuda erinevaid võimalusi loovuse arendamiseks, tuleb tutvustada erinevaid vahendeid, kuid nii võib paljudel lastel tekkida ka trots mingite tegevuste suhtes - või nad ongi sunnitud toimima nii, nagu on ette nähtud?





Mis mind on veel häirinud, arvestades tänapäeva
eelkoolipedagoogikat, on sildistamine ja eelarvamused.
Lapsed oskavad oma olemust ning ka emotsioone kõige ehedamalt välja näidata ning nende põhjal tihti eksitakse. Tihti on nii, et vaiksed ja omaette tegutsevad lapsed ongi lihtsalt vaiksed ja omaette tegutsevad lapsed. Aga miks nähakse selles probleemi? Arvatakse, et laps on sotsiaalselt mahajäänud, võimalik, et tal on kodused probleemid või ehk on need esimesed autistlikud ilmingud?

Esiteks, lõpetage probleemide otsimine. Kui mõelda probleemidele, siis need ka tulevad.
Teiseks, miks mitte arvestada lapse eripäraga?

Olen ka märganud, et aktiivsetele, rahututele ning pahandusi tegevatele lastele omistatakse tihti aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Soovitatakse pöörduda psühholoogi poole. Tihti ka lapsevanemad ise panevad oma lapsele selle sildi külge.

Numeroloogina soovitan ma kõikidele lastevanematele, uurida oma lapse numbreid. Tegelikult ei peaks kasutama ainult numeroloogiat selleks, on tohutult palju võimalusi, kuidas mõista enda lapse olemust ning suunata teda vastavalt sellele, millisena ta on siia ilma sündinud. See on eripäradega arvestamine ning see on minu arvates üks suurim tänapäeva eelkoolipedagoogika puudus. Numeroloogia seletab väga palju, mis puudutab lapse käitumist ning kõiksugu diagnoosid on vaid eksitavad ja arengut pärssivad.

Tänapäeva Eestis on veel üks meeldiv alternatiiv. Waldorfpedagoogika - lapse arengule lähenetakse individuaalselt ning eesmärgiks on isemõtlemise õpetamine. 

Waldorfpedagoogika põhiprintsiibid on:
- Looduslähedus
- Kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses
- Rohke näitlikustamine
- Atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi
- Sõnaline, selgitav hindamine


Programmi järgi õpetamine ning kõiki lapsi ühtse hindamissüsteemi järgi hindamine tundub võrdne ja aus, kuid igaüks on omaette ainulaadne indiviid!
Kas me tahame tulevikus ühesuguse mõtlemisega roboteid, kellele on "tarkused" pähe pandud või me soovime näha enda lapsi isemõtlevate loominguliste isiksustena?

Siit ka retooriline küsimus:
Mis siis õigupoolest on lapsekeskne kasvatus?