Praegusel intensiivsel puhastusajastul tulevad meile ette igasugused väljakutsed, mida me seni oleme eiranud. Kõik kogemuste komplektid on valmis pandud meie teele, selleks, et võiksime maksimaalselt areneda. Mida enam "kannatusi" ja õppetunde meile tuleb, seda suurem on võimalus nendest õppida. Kui muidu tulid õppetunnid kergemalt ning neid oli lihtsam eirata, siis hetkel on kõik palju rohkem intensiivne, nii et tihti võib tunduda, et "halvad" asjad tulevad korraga.
Üha enam tekib juurde inimesi, kes huvituvad spirituaalsusest, loevad vastavat kirjandust ning teostavad erinevaid spirituaalseid praktikaid. Päris alguses on see üsna meeldiv protsess ent universum märkab kõike - sinna kus on sisse voolanud uus informatsioon, saadetakse ka vastavad praktilised harjutused, et uus informatsioon saaks kinnistuda. Seejärel järgnevad erinevad väljakutsed ning tihti võib tabada ennast justkui lainetamas, intensiivsed vibratsioonilised vahetused, mis panevad proovile kõik meie teadmised ning sunnivad iseennast analüüsima.
Paljudel hetkedel kummitab meid siiski madalavibratsiooniline keeris, mis tekitab meis ebameeldiva tunde ja ärrituse. Oluline samm siinjuures on õppida märkama ja teadvustama oma tundmuseid ja mõtteid ning nad enda jaoks ümber defineerima. Esialgu on veidi väljakutsuv oma reaktsioone analüüsida, ent aja jooksul see muutub lihtsalt harjumuseks ja saab loomulikuks. Siinjuures pean üsna oluliseks märgata tundmusi, mis pealtnäha tekitavad meile teised inimesed. Pealtnäha aga seetõttu, et kõik tundmused saavad tegelikult alguse meist endist. Kui keegi ütleb või teeb midagi, mis kutsub meis esile teatava pahameele, on see vaid märk meie endi vibratsioonist. Igasugune negatiivne tundmus on aga madalavibratsiooniline ning sealt suunast ei tule meie poole mingeid positiivseid lahendusi. Mõeldes inimestele ning omadustele erinevates inimestes, on vahel väljakutsuv jääda rahumeelseks, kaastundlikuks ja armastavaks - isegi kui need inimesed saadavad meie suunas negatiivseid reaktsioone. Sellistel hetkedel on oluline tõdeda, et teiste inimeste reaktsioonid on nende omad ning neil ei ole mingit seost meiega. See ei tähenda, et tuleks üleolevalt eirata kõiki inimesi, oluline on mõista, et igaühel on oma tee ning oma valikutele vastav vibratsioon. Vahel tahaks hirmsasti õpetada teisi inimesi, kui pidevalt pealt vaadata nende ennasthävitavaid valikuid. Pole keelatud inimesi suunata informatsioonile, mis võiks teda aidata, aga seejärel tuleks ennast sellest välja lülitada, sest ülejäänu sõltub juba inimesest endast, kas ta seda informatsiooni hakkab ka rakendama. Tähtis on meeles pidada, et igaühel on vaba valik. Mõned inimesed on valmis varem, mõnedel läheb aega natukene kauem - meie ülesanne on käia oma rada ning mitte sekkuda teise inimese õppetundidesse.
Võib-olla natukene lihtsam perspektiiv antud teemale on õppida vaatlema kõiki olukordi ja inimesi topelt. Kui on vestlus inimesega, siis osaleb vestluses 4 teadvust - mõlema inimese ego- ja Vaimne teadvus. Kui ise viibides positiivses vibratsioonis märkame teise inimese egoilminguid, ei tasuks võtta sellesuunalisi reaktsioone tõsiselt, sest need ei ole päris. Leian, et antud suhtumine teistesse inimestesse kasvatab oluliselt kaastundlikkust ning mõistmist. Igasugune pahameel meis endis teiste suunas aga näitab, et me pole sellest kõigest veel hästi aru saanud ning väline ärritus on vaid meie endi peegeldus.Viibides ise negatiivses vibratsioonis me ka näeme enda ümber sarnaseid vibratsioone. Seega, kui teiste inimeste reaktsioonid ja teadvuseseisundid meid enam ei ärrita ja suudame olla nende suhtes mõistvad ja kaastundlikud, siis viibime me positiivses vibratsioonis. Suheldes kellegagi, kes manifesteerib suuliselt vaid negatiivseid tundmuseid, peab ise jääma sealjuures mõistvaks ja teadma, et antud inimene ei viibi hetkel meiega vastavas vibratsioonis ning suhtlus temaga ei ole päris sünkroonsuses.
Mõte, et iga inimene on ühe mündi kaks poolt, leevendab oluliselt suhtumist teistesse. Vaadates kasvõi ühiskonna silmis kõige ebameeldivamaid inimesi, kes on teistele inimestele liiga teinud, võib ka neis eristada erinevaid teadvuseseisundeid. Hetkel, mil inimene saadab korda midagi negatiivset, viibib ta madalas vibratsioonis, seega see pole päris tema. Kui suhtuda nendesse nende madalavibratsiooniliste tegude põhjal, ei ole me päris hästi aru saanud, et see ei ole inimese päris olemus ning seejärel on raske suunata nende suunas kaastundlikkust. Iga inimene annab oma suhtumisega panuse kollektiivse teadvuse kujunemiseks. Kui me võitleme "halbade" inimeste vastu ja räägime neist negatiivsel toonil - kuidas saaks asjad üldse siis positiivsemaks muutuda? Ühiskond on ise loonud paljude inimeste negatiivsed ilmingud ning situatsioonid, aga me igaüks anname sellesse oma panuse iseenda teadvusega. Tähtis on aru saada, et see, kuidas inimesed käituvad ja suhtuvad, näitab tihti nende endi sisemisi ebakõlasid ning kui keegi tundub meile käituvat ennast- ja teisi hävitavalt, miks mitte mõista, et seal taga on midagi palju enamat? Ning kui me teame, et kellegi paha suhtumise taustal on mingisugused kinnijäänud tundmused, mis inimese loomulikku energiakulgu blokeerivad, siis kuidas me isegi saame siis pahaks pandavalt kellessegi suhtuda?
Leidsin ühe imeilusa mõtte, mis on meile meeldetuletuseks nendel kordadel, kui teised tekitavad meis ebameeldivaid tundmuseid. See sõnum pärineb A. Nekrassov raamatust "Mees ja naine".
Üha enam tekib juurde inimesi, kes huvituvad spirituaalsusest, loevad vastavat kirjandust ning teostavad erinevaid spirituaalseid praktikaid. Päris alguses on see üsna meeldiv protsess ent universum märkab kõike - sinna kus on sisse voolanud uus informatsioon, saadetakse ka vastavad praktilised harjutused, et uus informatsioon saaks kinnistuda. Seejärel järgnevad erinevad väljakutsed ning tihti võib tabada ennast justkui lainetamas, intensiivsed vibratsioonilised vahetused, mis panevad proovile kõik meie teadmised ning sunnivad iseennast analüüsima.
Paljudel hetkedel kummitab meid siiski madalavibratsiooniline keeris, mis tekitab meis ebameeldiva tunde ja ärrituse. Oluline samm siinjuures on õppida märkama ja teadvustama oma tundmuseid ja mõtteid ning nad enda jaoks ümber defineerima. Esialgu on veidi väljakutsuv oma reaktsioone analüüsida, ent aja jooksul see muutub lihtsalt harjumuseks ja saab loomulikuks. Siinjuures pean üsna oluliseks märgata tundmusi, mis pealtnäha tekitavad meile teised inimesed. Pealtnäha aga seetõttu, et kõik tundmused saavad tegelikult alguse meist endist. Kui keegi ütleb või teeb midagi, mis kutsub meis esile teatava pahameele, on see vaid märk meie endi vibratsioonist. Igasugune negatiivne tundmus on aga madalavibratsiooniline ning sealt suunast ei tule meie poole mingeid positiivseid lahendusi. Mõeldes inimestele ning omadustele erinevates inimestes, on vahel väljakutsuv jääda rahumeelseks, kaastundlikuks ja armastavaks - isegi kui need inimesed saadavad meie suunas negatiivseid reaktsioone. Sellistel hetkedel on oluline tõdeda, et teiste inimeste reaktsioonid on nende omad ning neil ei ole mingit seost meiega. See ei tähenda, et tuleks üleolevalt eirata kõiki inimesi, oluline on mõista, et igaühel on oma tee ning oma valikutele vastav vibratsioon. Vahel tahaks hirmsasti õpetada teisi inimesi, kui pidevalt pealt vaadata nende ennasthävitavaid valikuid. Pole keelatud inimesi suunata informatsioonile, mis võiks teda aidata, aga seejärel tuleks ennast sellest välja lülitada, sest ülejäänu sõltub juba inimesest endast, kas ta seda informatsiooni hakkab ka rakendama. Tähtis on meeles pidada, et igaühel on vaba valik. Mõned inimesed on valmis varem, mõnedel läheb aega natukene kauem - meie ülesanne on käia oma rada ning mitte sekkuda teise inimese õppetundidesse.
Võib-olla natukene lihtsam perspektiiv antud teemale on õppida vaatlema kõiki olukordi ja inimesi topelt. Kui on vestlus inimesega, siis osaleb vestluses 4 teadvust - mõlema inimese ego- ja Vaimne teadvus. Kui ise viibides positiivses vibratsioonis märkame teise inimese egoilminguid, ei tasuks võtta sellesuunalisi reaktsioone tõsiselt, sest need ei ole päris. Leian, et antud suhtumine teistesse inimestesse kasvatab oluliselt kaastundlikkust ning mõistmist. Igasugune pahameel meis endis teiste suunas aga näitab, et me pole sellest kõigest veel hästi aru saanud ning väline ärritus on vaid meie endi peegeldus.Viibides ise negatiivses vibratsioonis me ka näeme enda ümber sarnaseid vibratsioone. Seega, kui teiste inimeste reaktsioonid ja teadvuseseisundid meid enam ei ärrita ja suudame olla nende suhtes mõistvad ja kaastundlikud, siis viibime me positiivses vibratsioonis. Suheldes kellegagi, kes manifesteerib suuliselt vaid negatiivseid tundmuseid, peab ise jääma sealjuures mõistvaks ja teadma, et antud inimene ei viibi hetkel meiega vastavas vibratsioonis ning suhtlus temaga ei ole päris sünkroonsuses.
Mõte, et iga inimene on ühe mündi kaks poolt, leevendab oluliselt suhtumist teistesse. Vaadates kasvõi ühiskonna silmis kõige ebameeldivamaid inimesi, kes on teistele inimestele liiga teinud, võib ka neis eristada erinevaid teadvuseseisundeid. Hetkel, mil inimene saadab korda midagi negatiivset, viibib ta madalas vibratsioonis, seega see pole päris tema. Kui suhtuda nendesse nende madalavibratsiooniliste tegude põhjal, ei ole me päris hästi aru saanud, et see ei ole inimese päris olemus ning seejärel on raske suunata nende suunas kaastundlikkust. Iga inimene annab oma suhtumisega panuse kollektiivse teadvuse kujunemiseks. Kui me võitleme "halbade" inimeste vastu ja räägime neist negatiivsel toonil - kuidas saaks asjad üldse siis positiivsemaks muutuda? Ühiskond on ise loonud paljude inimeste negatiivsed ilmingud ning situatsioonid, aga me igaüks anname sellesse oma panuse iseenda teadvusega. Tähtis on aru saada, et see, kuidas inimesed käituvad ja suhtuvad, näitab tihti nende endi sisemisi ebakõlasid ning kui keegi tundub meile käituvat ennast- ja teisi hävitavalt, miks mitte mõista, et seal taga on midagi palju enamat? Ning kui me teame, et kellegi paha suhtumise taustal on mingisugused kinnijäänud tundmused, mis inimese loomulikku energiakulgu blokeerivad, siis kuidas me isegi saame siis pahaks pandavalt kellessegi suhtuda?
Leidsin ühe imeilusa mõtte, mis on meile meeldetuletuseks nendel kordadel, kui teised tekitavad meis ebameeldivaid tundmuseid. See sõnum pärineb A. Nekrassov raamatust "Mees ja naine".
"Näen Sind. Näen Sind tõelist. Tean Sind. Tean Sind tõelist.
Armastan Sind. Armastan Sind tõelist.
Sa ei saa mind lollitada. Tean Sind ja seda, kes Sa oled.
Võid teha, mida tahad, kuid oma teadmist Sinu kohta ma
ei muuda. Tean, kes Sa tegelikult oled. Näen Sind ja näen Sind alati.
Sa ei saa kaduda, ei saa peitu pugeda, ei saa kaotada või muuta
oma individuaalsust. Sa ei saa olla see, kes Sa ei ole. Sa võid
käituda nagu keegi teine, kuid Sa ei saa olla see, kes Sa ei ole.
Ma näen alati, kes Sa oled. Mind ei häiri, kui see, mida Sa teed,
ja see, mis Sa oled, ei kattu.
Näen Sind. Näen, kes Sa oled. Mingid teod ei varja minu eest
Sinu tegelikku olemust.
Kes Sa siis oled?
Oled Armastus.
Oled Vabadus.
Oled Rõõm.
Oled Maailm.
Oled Ühtsus.
Sa oled Jumal."
No comments:
Post a Comment